4. peatükk
Amfetamiinid, ecstasy ja muud psühhotroopsed ained

Paljudes Euroopa riikides on illegaalsete uimastite hulgas tarbimissageduselt teisel kohal mingi sünteetiline uimasti. Nende ainete tarbimine kogu elanikkonna hulgas on tavaliselt väike, kuid levimus nooremate vanuserühmade hulgas on oluliselt suurem, eriti levinud võib nende uimastite tarbimine olla teatavates sotsiaalsetes oludes või mõnesse subkultuuri kuuluvate rühmades. Amfetamiinid (amfetamiin ja metamfetamiin) ning ecstasy on kõige levinumad sünteetilised uimastid kogu maailmas.

Amfetamiin ja metamfetamiin on kesknärvisüsteemi stimulandid. Neist kahest on Euroopas amfetamiin palju laialdasemalt kättesaadav. Kogu maailmas põhjustab metamfetamiini tarbimise kasv suurt muret, sest seda uimastit seostatakse mitmete tõsiste terviseprobleemidega. Euroopas piirdub metamfetamiini märkimisväärne tarbimine Tšehhi Vabariigiga.

Sõnaga ecstasy tähistatakse sünteetilisi aineid, mis on amfetamiinidega keemiliselt sarnased, kuid mõju poolest teatud määral erinevad. Tuntuim uimasti ecstasy-rühmas on 3,4-metüleendioksümetamfetamiin (MDMA), kuid aeg-ajalt avastatakse ecstasy tablettides ka muid analooge (MDA, MDEA, jne). Mõnikord nimetatakse neid uimasteid entaktogeenideks, viidates nende väga erilisele meeleolu muutvale mõjule. Mõnikord avaldavad need toimet, mida tavaliselt seostatakse hallutsinogeensete ainetega.

Lüsergiinhappe dietüülamiid (LSD) on läbi aegade olnud kõige tuntum hallutsinogeenne uimasti, kuid selle tarbimise üldine tase on juba mõnda aega olnud madal ja teataval määral stabiilne. Viimasel ajal on ilmnenud tõendeid looduslike hallutsinogeensete ainete, eelkõige hallutsinogeensete seente kättesaadavuse ja tarbimise suurenemisest.

Selleks, et tuvastada Euroopa uimastiturule ilmuvaid uusi uimasteid, on ELis loodud varajase hoiatamise süsteem. Selle süsteemi raames jälgitakse ka potentsiaalselt ohtlikke uusi suundumusi psühhoaktiivsete ainete tarbimises.

Pakkumine ja kättesaadavus(81)

Amfetamiinide ja ecstasy toodangu suurust on raske määrata, sest “nende tootmist alustatakse kergesti kättesaadavatest kemikaalidest kergesti varjatavates laborites” (UNODC, 2003a). Kõige värskema hinnangu kohaselt on amfetamiinide ja ecstasy kogutoodang maailmas umbes 520 tonni aastas (UNODC, 2003b). Kõige rohkem, maailmas kokku 46 tonni, konfiskeeriti neid aineid 2000. a. Pärast langust 2001. ja 2002. a suurenes konfiskeeritud kogus 34 tonnini 2003. a ning vähenes pisut 2004. a, 29 tonnini. 2004. a langes metamfetamiini osakaal amfetamiinide ja ecstasy konfiskeerimiste hulgas kogu maailmas 38%-le (66%-lt 2003. a), kusjuures ecstasy’t oli 29% ja amfetamiini 20% (CND, 2006).

Amfetamiin

Ülemaailmne amfetamiini tootmine on jätkuvalt koondunud Lääne- ja Kesk-Euroopasse, eelkõige Belgiasse, Madalmaadesse ja Poolasse. Selles piirkonnas mängivad amfetamiini ebaseaduslikus tootmises olulist rolli ka Eesti, Leedu ja Bulgaaria ning vähemal määral Saksamaa, Hispaania ja Norra, nagu näitab 2004. a nendes riikides demonteeritud amfetamiinilaborite arv (UNODC, 2006).(82) Väljaspool Euroopat toodetakse amfetamiini peamiselt Põhja-Ameerikas ja Okeaanias (CND, 2006). 2004. a oli amfetamiinikaubandus peamiselt piirkondliku ulatusega. Suurem osa Euroopa keelatud ainete turul leiduvast amfetamiinist on pärit Belgiast, Madalmaadest ja Poolast, aga ka Eestist ja Leedust (Põhjamaades) (Reitoxi riikide aruanded, 2005; WCO, 2005).

Umbes 97% kogu maailmas 2004. a konfiskeeritud kuuest tonnist amfetamiinist konfiskeeriti Euroopas, peamiselt Lääne-/Kesk-Euroopas ja Kagu-Euroopas (vastavalt 67% ja 26% kogu maailmas konfiskeeritud kogusest) (CND, 2006).

2004. a konfiskeeriti ELis amfetamiini hinnanguliselt 33 000 korral, kokku 5,2 tonni ja 9,6 miljonit ühikut. Konfiskeerimiste arvu ja konfiskeeritud amfetamiini koguste poolest on Ühendkuningriik olnud pidevalt kõige rohkem amfetamiini konfiskeerinud riik ELis.(83) 2004. a teatas Türgi 9,5 miljoni amfetamiiniühiku tabamisest. Mõningastest kõikumistest hoolimata on nii amfetamiini konfiskeerimiste koguarv(84) kui ka konfiskeeritud kogused(85) EL ulatuses 1999. a alates suurenenud ning andmed esitanud riikide teabe alusel võib arvata, et see tõus jätkus 2004. aastal.

2004. a ulatus amfetamiini keskmine jaehind 4 eurost grammi kohta Sloveenias kuni 64 euroni grammi kohta Maltal.(86) Ajavahemikul 1999–2004 langesid amfetamiini hinnad (inflatsiooni arvestades)(87) üldiselt Saksamaal, Hispaanias, Iirimaal, Lätis, Leedus, Rootsis, Ühendkuningriigis, Bulgaarias, Türgis ja Norras.(88)

2004. a ulatus amfetamiini keskmine puhtus 5–6%-st Bulgaarias kuni 44%-ni Norras.(89) Kättesaadavad andmed(90) amfetamiini keskmise puhtuse kohta ajavahemikul 1999–2004 näitavad üldist langustendentsi Lätis, Leedus, Luksemburgis, Soomes ja Norras ning tõusujoont Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Ungaris ja Austrias.

Metamfetamiin

Ülemaailmses ulatuses on metamfetamiin toodetud ja turustatud koguste poolest jätkuvalt olulisem kui amfetamiin või ecstasy, kuigi selle osakaal kogu maailmas läbi viidud konfiskeerimistes langes 2004. a. Seda toodetakse endiselt peamiselt Ida- ja Kagu-Aasias (Hiinas, Filipiinidel, Myanmaris, Taimaal), samuti Põhja- ja Kesk-Ameerikas (Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Mehhikos). 2004. a konfiskeeriti kogu maailmas kokku 11 tonni metamfetamiini, millest 59% konfiskeeriti Ida- ja Kagu-Aasias ning 37% Põhja-Ameerikas (CND, 2006). Euroopas piirdub metamfetamiini tootmine peamiselt Tšehhi Vabariigiga, kus seda on toodetud 1980ndate aastate keskpaigast peale kohaliku nime “pervitiin” all. Kuid 2004. a teatasid tootmisest ka Slovakkia ja Bulgaaria, kus laborid demonteeriti (Reitoxi riikide aruanded, 2005; UNODC, 2006). Suurem osa Tšehhis toodetud metamfetamiinist on mõeldud kohalikule turule, kuigi osa sellest toimetatakse salakaubana Saksamaale, Austriasse ja Slovakkiasse (Reitoxi riikide aruanded, 2005). 2004. a teatasid metamfetamiini konfiskeerimistest Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Kreeka, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Ungari, Austria, Slovakkia, Rootsi, Rumeenia ja Norra, kusjuures viimane oli esikohal nii kõige suurema konfiskeerimiste arvu kui ka kõige suuremate tabatud koguste poolest (91).

2004. a oli metamfetamiini jaehind (92) Tšehhi Vabariigis 12–63 eurot grammi kohta ning selle keskmine puhtus (93) ulatus 43%-st Slovakkias kuni 50%-ni Tšehhi Vabariigis.

Ecstasy

Euroopa on endiselt peamine ecstasy tootmise keskus maailmas, kuigi tema suhteline tähtsus näib olevat vähenemas, sest viimastel aastatel on ecstasy tootmine levinud ka teistesse maailmajagudesse, eelkõige Põhja-Ameerikasse (Ameerika Ühendriigid, Kanada) ning Ida- ja Kagu-Aasiasse (Hiina, Indoneesia, Hong Kong) (CND, 2006; UNODC, 2006). Kuigi Madalmaad olid 2004. a endiselt peamine ecstasy tootmise keskus Euroopas ja kogu maailmas, avastati ecstasy-laboreid ka Belgias, Eestis, Hispaanias ja Norras (Reitoxi riikide aruanded, 2005; UNODC, 2006). Aruannete kohaselt pärineb ELis konfiskeeritud ecstasy Madalmaadest ja Belgiast ning vähemal määral ka Poolast ja Ühendkuningriigist (Reitoxi riikide aruanded, 2005).

Ecstasyga kauplemine on ikka veel kindlalt koondunud Lääne-Euroopasse, kuigi samalaadselt tootmisega on see viimastel aastatel levinud kogu maailmas. 2004. a kogu maailmas konfiskeeritud 8,5 tonnist (samaväärne kaal) ecstasyst 50% tabati Lääne- ja Kesk-Euroopas, 23% Põhja-Ameerikas ja 16% Okeaanias (CND, 2006).

2004. a viidi ELis läbi hinnanguliselt 24 000 konfiskeerimist, mille käigus konfiskeeriti umbes 28,3 miljonit ecstasy tabletti. Kuni 2003. aastani oli konfiskeeritud koguste poolest esikohal Ühendkuningriik, järgnesid Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaad.(94)

Pärast kiiret tõusu ajavahemikul 1999–2001 vähenes ecstasy konfiskeerimiste arv(95) EL ulatuses aastatel 2002–2003; kuid andmed esitanud riikidest saadud informatsioon annab alust arvata, et 2004. a toimus taas tõus. Tabatud ecstasy kogused(96) suurenesid aastatel 1999–2002; 2004. a kohta kättesaadavate andmete põhjal võib arvata, et pärast järsku langust madalseisuni 2003. a tõusid need siis taas 2002. a tasemeni.

2004. a ulatus ecstasy tablettide keskmine jaehind vähem kui 3 eurost tableti kohta Leedus ja Poolas kuni 15–25 euroni Kreekas ja Itaalias.(97) Ajavahemikul 1999–2004 langesid ecstasy keskmised jaehinnad (inflatsiooni arvestades)(98) enamikus andmed esitanud riikides.(99)

Kogu Euroopas sisaldas suurem osa ecstasyna müüdud tablette tavaliselt ainsa psühhoaktiivse toimeainena MDMAd või muud ecstasy-taolist ainet (MDEA, MDA). Tšehhi Vabariigis, Kreekas, Lätis, Leedus, Ungaris, Madalmaades, Slovakkias, Soomes, Ühendkuningriigis ja Norras ulatus selliste tablettide osakaal 2004. a analüüsitud tablettide hulgas rohkem kui 95%-ni. Erandiks oli Bulgaaria, kus suur osa (61%) analüüsitud tablettidest sisaldas ainsa psühhoaktiivse toimeainena amfetamiini ja/või metamfetamiini. Ecstasy tablettide partiide MDMA-sisaldus on väga erinev (isegi sama logoga partiide puhul) nii riigiti kui riigisiseselt. 2004. a oli ecstasy tableti keskmine toimeaine (MDMA) sisaldus 30 kuni 82 mg (100) (Reitoxi riikide aruanded, 2005).

LSD

LSDd toodetakse ja müüakse palju väiksemas ulatuses kui muid sünteetilisi uimasteid. 2004. a viidi ELis läbi hinnanguliselt 700 konfiskeerimist, mille käigus konfiskeeriti 220 000 ühikut LSDd. Alates 2002. a on Saksamaa olnud aastas konfiskeeritud LSD koguste poolest esikohal, järgneb Ühendkuningriik.(101) Aastatel 1999–2002 vähenesid EL ulatuses nii LSD konfiskeerimiste arv(102) kui ka konfiskeeritud kogused.(103) Siiski on kättesaadavate andmete põhjal alust arvata, et nii 2003. kui ka 2004. a suurenesid esimest korda üheksa aasta jooksul nii LSD konfiskeerimiste arv kui ka tabatud kogused, kusjuures 2004. a konfiskeeriti suhteliselt suured kogused kõnealust uimastit Saksamaal, Prantsusmaal, Leedus, Madalmaades ja Poolas.

2004. a ulatus LSD ühiku keskmine hind tarbijale 2,5 eurost Portugalis kuni 11,6 euroni Maltal.(104) LSD keskmised hinnad (inflatsiooni arvestades)(105) üldiselt langesid(106) aastatel 1999–2004 Tšehhi Vabariigis, Iirimaal, Poolas, Sloveenias ja Rootsis, kuid tõusid Saksamaal ja Prantsusmaal.

Rahvusvaheline tegevus amfetamiinide ja ecstasy tootmise ja kaubanduse vastu

Sünteetiliste uimastite valdkonnas on Europol alates 2004. a detsembrist viinud läbi projekti „Sünergia”.(107) Seda toetavad 20 EL liikmesriiki ja mõned kolmandad riigid ning see hõlmab analüüsifaili (AWF), mille rakenduslikke allprojekte viiakse läbi kogu ELis mitmetes riikides, ning samuti mitmeid analüütilisi ja strateegilisi vahendeid nagu näiteks Europoli ecstasy-logosüsteem (EELS) (sh ecstasy-logokataloog) ning Europoli ebaseaduslike laborite võrdlussüsteem (EILCS). Europol toetab jätkuvalt amfetamiini iseloomustuse koostamiseks mõeldud projekti CHAIN(108) ja Euroopa lähteainete ühisüksust (EUJP). Lisaks ekspertabile, mida pakuti sünteetiliste ainete ebaseaduslike laborite demonteerimisel, keskenduti hiljutistes allprojektides ka demonteeritud laborite võrdlemisele, keemiliste jäätmete ladustamiskohtadele kui uurimise lähtekohtade avastamisele, tabletimasinatega seotud järeleuurimistele ning lähteainete salaja EL riikidesse toimetamise uurimisele.

Projekt “Prism” on rahvusvaheline algatus, mille eesmärk on ennetada sünteetiliste ainete ebaseaduslikus tootmises kasutatavate lähteainete levikut. Selleks esitatakse rahvusvahelisele narkootikumide kontrollinõukogule (International Narcotics Control Board, INCB) seadusliku kauplemise teatised enne ekspordi toimumist ning teatatakse kahtlaste tehingute ilmnemisel peatatud partiidest ja läbi viidud konfiskeerimistest.

Efedriin ja pseudoefedriin on metamfetamiini peamised lähteained, amfetamiini valmistamiseks kasutatakse ka 1-fenüül-2-propanooni (P-2-P); 3,4-metüleendioksüfenüül-2-propanooni (3,4-MDP-2-P), safrooli ja safroolirikkaid õlisid kasutatakse MDMA ebaseaduslikuks tootmiseks, MDA sünteesimiseks kasutatakse ka piperonaali.(109)

2004. a olid efedriini ja pseudoefedriini seaduslikult kaubeldud kogused kokku vastavalt 526 ja 1207 tonni. Kõige rohkem konfiskeeriti kõnealuseid kemikaale Põhja-Ameerikas ja Kagu-Aasias, kuid konfiskeerimised on paraku levinud kogu maailmas. Euroopasse tuuakse efedriini ja pseudoefedriini salaja sisse peamiselt Lääne-Aasiast. 2004. a konfiskeeriti Euroopas 2,6 tonni efedriini ja 1 kg pseudoefedriini;(110) enamasti oli tegemist väikeste kogustega ja need olid pärit paljudest laboritest; enamik konfiskeerimisi leidis aset Tšehhi Vabariigis, kuid Kreekas konfiskeeriti suur kogus Pakistanist pärit efedriini.

Projekti “Prism” tegevus Euroopas on suunatud 3,4-MDP-2-P ja P-2-P, mida kasutatakse vastavalt MDMA ja amfetamiini ebaseaduslikuks tootmiseks, salakaubana ELi toimetamise ennetamisele. 2004. a konfiskeeriti kogu maailmas kõigi aegade kõige suuremad 3,4-MDP-2-P ja P-2-P kogused, Euroopas konfiskeeriti kõige suuremad kogused 3,4-MDP-2-Pd ja Ameerika Ühendriikides kõige suuremad kogused P-2-Pd. 2004. a konfiskeeriti Euroopa kokku 10 161 liitrit 3,4-MDP-2-Pd (peamiselt Madalmaades ja Belgias) ning 9297 liitrit P-2-Pd (peamiselt Poolas ja Madalmaades).(111)

Piperonaalil on palju seaduslikke kasutusviise, kuid seda võidakse kasutada ka lähteainena 3,4-MDP-2-P, MDA või MDMA tootmisel (INCB, 2006b). 2004. a novembrist kuni 2005. a oktoobrini teatati INCBle rohkem kui 150st partiist kogukaaluga 3800 tonni (2006b). 2004. a teatas kõige suurematest piperonaali konfiskeerimistest Hiina (13 tonni); 2,4 tonni konfiskeeriti Euroopas, peaaegu kõik sellest Rumeenias.(112)

Safrooli konfiskeerimistest teatatakse peaaegu kõikidest piirkondadest kogu maailmas, kuid kogused on tavaliselt väikesed, erandiks on Hiina, kus seda konfiskeeriti kokku rohkem kui 100 kg. Euroopas konfiskeeriti 2004. a 122 liitrit safrooli, peamiselt Lätis, aga ka Leedus.

Levimus ja tarbimisharjumused

Rahvastiku-uuringud on näidanud, et amfetamiinid ja ecstasy on illegaalsete uimastite hulgas tarbimise sageduse poolest tavaliselt kanepi järel teisel kohal, kuid nende üldine levimus on madalam kui kanepil. Ecstasy tarbimine muutus populaarseks 1990ndatel aastatel, aga amfetamiine on tarbitud palju kauem.

EL liikmesriikidest on amfetamiinide(113) ja ecstasy levimus suhteliselt suur vaid mõnes riigis, täpsemalt Tšehhi Vabariigis, Eestis ja Ühendkuningriigis.


Joonis 4 Noorte täiskasvanute (vanuses 15–34) amfetamiinitarbimise levimus viimase aasta jooksul

Joonis 4

NB:

Andmed pärinevad aruandehetkel kõige värskemast olemasolevast riiklikust uuringust. Täiendava teabe saamiseks vt tabelid GPS-8 ja GPS-11 2006. a statistikabülletäänis.

Allikad:

Reitoxi riikide aruanded (2005), koostatud elanikkonna uuringute, aruannete ja teadusartiklite põhjal.

prindi


Hiljutised uuringud täisealise elanikkonna hulgas (15–64aastased) näitavad, et Euroopas ulatub elu jooksul amfetamiini tarbimise levimus 0,1%-st kuni 5,9%-ni, välja arvatud Ühendkuningriik (Inglismaa ja Wales), kus see ulatub 11,2%-ni. Keskmiselt 3,1% kõikidest täisealistest eurooplastest on tarbinud amfetamiine vähemalt korra. Ühendkuningriigi järel on see näitaja kõige kõrgem Taanis (5,9%), Norras (3,6%) ja Saksamaal (3,4%). Viimase aasta jooksul tarbimise määr on palju madalam: keskmiselt 0,6% (üldiselt 0–1,4%). Üldiste rahvastiku-uuringute põhjal arvatakse, et peaaegu 10 miljonit eurooplast on kõnealust ainet proovinud ning rohkem kui 2 miljonit on tarbinud amfetamiini viimase 12 kuu jooksul.(114)

Noortest täiskasvanutest (15–34aastased) teatab amfetamiini tarbimisest 0,1–9,6%, kusjuures Ühendkuningriigis (Inglismaa ja Wales) on elu jooksul tarbimise levimus 16,5% (mis võib peegeldada üht varasemat nähtust, lähemalt allpool). Pooltes andmed esitanud riikides on levimuse määrad alla 4%, Ühendkuningriigi järel teatavad kõige kõrgematest määradest Taani (9,6%), Norra (5,9%) ja Saksamaa (5,4%). Amfetamiini on proovinud keskmiselt 4,8% noortest eurooplastest. Kõige kõrgematest levimuse määradest teatavad Taani (3,1%) ja Eesti (2,9%).(115) Hinnanguliselt on keskmiselt 1,4% noortest eurooplastest tarbinud amfetamiini viimase aasta jooksul (vt ka joonist 4).

Ecstasyt on proovinud 0,2–7,1% kõikidest täiskasvanutest (keskmiselt 2,6%). Pooltes riikides on levimus 1,8% või madalam, kusjuures kõige kõrgem on see Tšehhi Vabariigis (7,1%) ja Ühendkuningriigis (6,7%). Viimase aasta jooksul ecstasy tarbimise määr ulatub 0,2%-st kuni 3,5%-ni, kuid pooltes riikides on see 0,5% või madalam. Hinnanguliselt peaaegu 8,5 miljonit eurooplast on ecstasyt proovinud ja peaaegu 3 miljonit on tarbinud seda viimase aasta jooksul.

Euroopa riikides on elu jooksul ecstasy tarbimise levimus noorte täiskasvanute hulgas keskmiselt 5,2%, ulatudes 0,5%-st kuni 14,6%-ni, kuid pooltes riikides on see määr alla 3,6%. Kõige kõrgematest levimuse määradest teatavad Tšehhi Vabariik (14,6%), Ühendkuningriik (12,7%) ja Hispaania (8,3%).


Joonis 5 Noorte täiskasvanute (vanuses 15–34) ecstasytarbimise levimus viimase aasta jooksul

Joonis 5

NB:

Andmed pärinevad aruandehetkel kõige värskemast olemasolevast riiklikust uuringust. Täiendava teabe saamiseks vt tabelid GPS-8 ja GPS-11 2006. a statistikabülletäänis.

Allikad:

Reitoxi riikide aruanded (2005), koostatud elanikkonna uuringute, aruannete ja teadusartiklite põhjal.

prindi


Ecstasy tarbimine on levinud peamiselt noorte hulgas. 15–24aastaste vanuserühmas ulatub elu jooksul tarbimise määr 0,4%-st kuni 18,7%-ni, kusjuures kõige kõrgematest näitajatest teatavad Tšehhi Vabariik (18,7%) (116) ja Ühendkuningriik (10,7%). Tarbimismäär on meestel kõrgem (0,3–23,2%) kui naistel (0,4–13,9%). Viimase aasta jooksul tarbimise määr on 0,3–12%, kusjuures kõige kõrgematest näitajatest teatavad Tšehhi Vabariik (12%) ja Eesti (6,1%) (joonis 5). Seitsmes riigis oli viimase kuu jooksul tarbimise määr alla 3%. Levimus on tavaliselt suurem linnapiirkondades, eriti inimeste hulgas, kes käivad diskodel, klubides või tantsupidudel (vt valikteema uimastitarbimisest meelelahutuskohtades).

Uuringud näitavad, et ajavahemikul 1995–2003 suurenes 15–16aastaste kooliõpilaste hulgas üldine elu jooksul ecstasy tarbimise määr, kusjuures tõus oli kõige märgatavam Tšehhi Vabariigis ja enamikus uutes ELi liikmesriikides.(117) 2003. a ESPADi kooliuuringute (Hibell et al., 2004) põhjal oli elu jooksul amfetamiinide tarbimise levimus 1% kuni 3% kõrgem kui elu jooksul ecstasy tarbimise levimus kuues liikmesriigis (Saksamaa, Taani, Eesti, Leedu, Austria ja Poola).(118)

Ameerika Ühendriikide uimastitarbimise ja tervise 2004. a riiklikus uuringus teatas 4,6% täiskasvanutest (12aastased ja vanemad) elu jooksul ecstasy tarbimisest ja 0,8% teatas viimase aasta jooksul tarbimisest (võrdluseks, vastavad näitajad ELis on 2,6% ja 0,9%). 16–34aastaste noorte täiskasvanute hulgas oli elu jooksul tarbimise määr 11,3% ning viimase aasta jooksul tarbimise määr 2,2% (Euroopas vastavalt 5,2% ja 1,9%).(119)

Elu jooksul LSD tarbimise määr täiskasvanute hulgas ulatub 0,2%-st kuni 5,9%-ni, kusjuures kaks kolmandikku riikidest teatas levimuse määrast 0,4%–1,7%. Noorte täiskasvanute hulgas (15–34aastased) ulatub elu jooksul LSD tarbimise määr 0,3%-st kuni 9%-ni ning 15–24aastaste vanuserühmas ei ole see üle 4,5%. Kõnealuse uimasti viimase aasta jooksul tarbimise levimus 15–24aastaste vanuserühmas on üle 1% ainult Tšehhi Vabariigis, Eestis, Lätis, Ungaris, Poolas ja Bulgaarias.

Suundumused


Kast 10: Metamfetamiinitarbimine ja sellega seotud probleemid

Mitmelt poolt maailmas, sealhulgas USAst, Kagu-Aasiast ja Vaikse ookeani piirkonnast ning Aafrikast (UNODC, 2006) on teatatud märkimisväärsetest probleemidest seoses metamfetamiini tarvitamisega. Metamfetamiini tarbimine võib kaasa tuua raskeid terviseprobleeme, sealhulgas psühhoosi ja sõltuvust ning sellega võib kaasneda riskikäitumine, muuhulgas ka niisugune käitumine, mis võib kaasa tuua HIV edasikandumise.

Aja jooksul on metamfetamiini tarvitatud peamiselt Tšehhi Vabariigis, kus on hinnanguliselt kaks korda rohkem problemaatilisi metamfetamiini (pervitiini) tarvitajaid (20 300) kui problemaatilisi opioidide tarvitajaid (9 700). Slovakkias on metamfetamiinist saanud viimastel aastatel kõige sagedasem esmane narkootikum nende hulgas, kes esimest korda ravile satuvad ning ka Ungaris on mõnede kogukondade seas avastatud suur metamfetamiini tarbimise levik. Oma 2005. a Reitoxi aruandes teatas veel seitse riiki (Taani, Prantsusmaa, Läti, Sloveenia, Ühendkuningriik ja Norra) selle uimasti konfiskeerimiste ja/või tarvitamiste hulga suurenemisest, peamiselt nende hulgas, kes sageli klubides ja pidudel käivad. Praegu ei võimalda kättesaadav informatsioon teha kindlasõnalisi kokkuvõtteid metamfetamiini tarbimise suundumustest nendes riikides. Sellegipoolest näitab metamfetamiini levik mujalgi maailmas ning selle uimasti omadus põhjustada märkimisväärseid terviseprobleeme, et selles valdkonnas tuleb pidevalt valvsust säilitada.


Värskemad rahvastiku-uuringud näitavad, et viimastel aastatel suurenenud amfetamiini ja ecstasy tarbimine võib olla stabiliseerumas või isegi vähenemas. Ühendkuningriigis ja veel kahes liikmesriigis (Tšehhi Vabariigis ja Hispaanias), kus nende tarbimise määrad on olnud suhteliselt kõrged, on amfetamiinide tarbimine viimase aasta jooksul noorte täiskasvanute hulgas stabiliseerumas või isegi vähenemas.(120) Ka ecstasy tarbimine näib stabiliseeruvat või isegi vähenevat kahes suure levimusega riigis, Hispaanias ja Ühendkuningriigis, aga mitte Tšehhi Vabariigis.(121)

Andmed ravinõudluse kohta – amfetamiinid ja ecstasy(122)

Kuigi amfetamiinide ja ecstasy tarbimisega seotud ravitaotluste arv on suurenemas, on need enamikus riikides üldiselt harva esmaseks põhjuseks ravile pöördumisel.(123) Oluliseks erandiks on aga asjaolu, et mõned riigid teatavad amfetamiini või metamfetamiini tarbimisega seotud ravitaotluste suhteliselt suurest arvust. Tšehhi Vabariigis, Slovakkias, Soomes ja Rootsis on kõnealuste uimastitega seotud veerand kuni pool kõikidest ravitaotlustest kokku.(124) Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias on suure osa registreeritud ravitaotluste puhul esmaseks põhjuseks metamfetamiini-probleem (vt kasti metamfetamiin). Riikides, kus amfetamiinitarbijate ravitaotlused moodustavad arvestatava osa kõikidest ravitaotlustest kokku, manustab üks kolmandik kuni kaks kolmandikku patsientidest amfetamiini süstimise teel.(125)

Ecstasy tarbimisega seotud ravitaotluste arv moodustab vähem kui 1% ravitaotluste koguarvust peaaegu kõikides riikides, eranditeks on Küpros, Ungari, Iirimaa ja Türgi, kus ecstasytarbijate osakaal kõikide ravitaotlejate hulgas on 4–6%.

Uued ja esilekerkivad suundumused uimastitarbimises

Uute või esilekerkivate uimastite tarbimise levimus on palju väiksem kui juba tuntud ebaseaduslike uimastite tarbimise levimus. Uute uimastite tarbimist alustavad tõenäoliselt mõned inimesed, see toimub väikeste rahvastikurühmade sees või piiratud geograafilistes piirkondades. Seepärast nõuab esilekerkivate suundumuste kindlakstegemine ja jälgimine teistsugust lähenemist kui peamiste uimastirühmade puhul kasutatav.

Hallutsinogeensed seened: esilekerkiva suundumuse uuring

Kuni viimase ajani oli LSD kõige sagedamini tarbitav hallutsinogeenne aine. Olukord võib aga olla muutumas, sest üha rohkem teatatakse hallutsinogeensete seente tarbimisest.(126) Hallutsinogeensete seente kättesaadavus tundub olevat suurenenud alates 1990ndate aastate lõpust, mil neid hakati Madalmaades ja mujal koos muude nn looduslike toodetega müüma poodides, mida nimetatakse smart shops.(127) Näiteks Ühendkuningriigis suurenes hallutsinogeenseid seeni müüvate poodi arv 21. sajandi esimestel aastatel ning 2005. aastaks oli neid seeni müüvate poodide ja turumüügikohtade arv kogu riigis hinnanguliselt umbes 300. Hallutsinogeenseid seeni on hakatud müüma ka Interneti kaudu, kus peamiselt Madalmaades asuvad firmad müüvad värskeid seeni, seente kasvatamise komplekte ja eoseid. Hallutsinogeensete seente müük Interneti kaudu toimub mitmes keeles, peamiselt inglise, prantsuse ja saksa keeles, mis viitab suurele rahvusvahelisele kliendibaasile.

Hiljutised täiskasvanuid ja kooliõpilasi hõlmavad rahvastiku-uuringud ELis näitavad, et 15–24aastaste noorte hulgas ulatub elu jooksul hallutsinogeensete seente tarbimise määr vähem kui 1%-st kuni 8%-ni.(128) Elu jooksul hallutsinogeensete seente tarbimise määr 15–16aastaste kooliõpilaste hulgas on võrdne elu jooksul ecstasy tarbimise määraga (või sellest kõrgem) üheksas EL liikmesriigis (Hibell et al., 2004). Siiski tundub, et hallutsinogeensete seente puhul on kestva tarbimise määr madalam kui enamiku muude uimastite puhul. See on hallutsinogeensete uimastite tarbimisel tavaline ning peegeldab asjaolu, et noored inimesed enamasti eksperimenteerivad selliste uimastitega ja harva juhtub, et tarbimine muutub regulaarseks.

Hallutsinogeensete seente tarbimisega seotud akuutsetest või kroonilistest arstiabi vajavatest terviseprobleemidest teatatakse harva. Mõnedes riikides on siiski võetud vastu seadusemuudatusi seoses selliste hallutsinogeensete ainete tarbimisega noorte hulgas. Kuigi kõnealuste seente toimeainete, psilotsübiini ja psilotsiini kasutamine on juba ÜRO 1971. a psühhotroopsete ainete ühtse konventsiooniga rahvusvahelisel tasandil kontrollitav, on kuni viimase ajani sageli jäetud kohtu otsustada, kas ja millal need ained on keelatud, kui need on seene sees, et vältida maaomanike karistamist, kelle maa peal need seened looduslikult kasvavad. Viimase viie aasta jooksul on kuus riiki karmistanud kõnealuseid seeni käsitlevaid seadusi (Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Madalmaad ja Ühendkuningriik). Nendes riikides sisseviidud seadusemuudatustega laieneb ainete tarvitamise keeld hallutsinogeensetele seentele, kuigi kontrollimeetmed ei kehti alati samade seente või seente samade töötlemisastmete kohta.

2004. a teatati hallutsinogeensete seente konfiskeerimistest Tšehhi Vabariigis, Saksamaal, Eestis, Kreekas, Leedus, Ungaris, Madalmaades, Poolas, Portugalis, Sloveenias, Slovakkias, Rootsis ja Norras.(129) Õiguskaitseasutuste poolt läbi viidud hallutsinogeensete seente konfiskeerimiste arv ja konfiskeeritud kogused on üldiselt väikesed ning nende andmete põhjal ei saa teha konkreetseid järeldusi suundumuste kohta.

Gamma-hüdroksübutüraat (GHB) ja ketamiin

Nii gamma-hüdroksübutüraati (GHB) kui ka ketamiini hakati kontrollima pärast seda, kui ELis tekkis 2000. a mure nende uimastite kuritarvitamise tõttu meelelahutuslikel eesmärkidel.(130) ÜRO rahvusvaheline uimastite kontrolli büroo (International Narcotics Control Board, INCB) lisas 2001. a märtsis GHB rahvusvaheliselt reguleeritavate uimastite nimekirja ning seejärel on kõik ELi liikmesriigid ajakohastanud oma vastavaid õigusakte. Hiljuti, 2006. a märtsis, soovitas ÜRO rahvusvaheline uimastite kontrolli büroo Maailma Terviseorganisatsioonil kiirendada oma revisjoni selles kohta, kas ketamiin peaks olema rahvusvahelise kontrolli all ($fn,$fn). Siseriiklikul tasandil on ketamiin kontrollitav uimasteid käsitlevate õigusaktide ja mitte meditsiini käsitlevate määruste alusel peaaegu pooltes ELi liikmesriikides.

Vähesed kättesaadavad andmed GHB ja ketamiini tarbimise levimuse kohta annavad alust arvata, et enamikus riikides on kõnealuste ainete tarbimise määr stabiliseerunud ja madal. Uuringud kõrge uimastitarbimise levimusega rahvastikurühmade hulgas näitavad, et isegi regulaarselt meelelahutuslikel eesmärkidel uimasteid tarbivad inimesed tarbivad mõlemat kõnealust uimastit harvem kui muid aineid, nagu näiteks amfetamiine, ecstasyt, LSDd ja hallutsinogeenseid seeni.


Kast 11: Nõukogu otsus uute psühhoaktiivsete ainete kohta

Nõukogu otsus 2005/387/JSK, 10. mai 2005, uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetamise, riski hindamise ja kontrolli kohta(1) loob mehhanismi kiireks infovahetuseks uute psühhoaktiivsete ainete kohta, mis võivad ohustada rahvatervist või kujutavad endast sotsiaalset ohtu, seega võimaldab see Euroopa Liidu institutsioonidel ja liikmesriikidel tegelda nii uute narkootikumide kui ka psühhotroopsete ainetega, mis Euroopa narkoturule ilmuvad. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus ja Europol on koos oma võrgustikega – Reitoxi riikide teabekeskuste ja Europoli riikide asutustega – määratud täitma keskset rolli uute psühhoaktiivsete ainete avastamisel ja nendest teatamisel. Otsus võimaldab hinnata ka nende uute ainetega kaasnevaid riske, nii et liikmesriikides narkootiliste ja psühhotroopsete ainete(2) kontrolliks rakendatavaid meetmeid saaks rakendada võimalusel ka uute psühhotroopsete ainete puhul. Otsusega laiendatakse ja asendatakse 1997. a ühismeedet,(3) mis oli pühendatud ainult sünteetilistele narkootikumidele. Otsusega säilib siiski ühismeetmega käivitatud kolmeastmeline lähenemine: teabe vahetamine ja varajane hoiatamine, riskihindamine ning otsustamine.

(1) Nõukogu otsus 2005/387/JSK uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas 20. mail 2005 (L 127/32–37) ja see jõustus 21. mail 2005. Otsus kehtib nende ainete kohta, mis praegu ei ole üheski ÜRO 1961. ja 1971. aasta narkootiliste ainete konventsiooni nimekirjas.

(2) Kooskõlas ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooni ja ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooni sätetega.

(3) Ühismeede 16. juunist 1997 uusi sünteetilisi uimasteid puudutava teabe vahetuse, riskianalüüsi ja kontrolli kohta (EÜT L 167, 25.06.1997).


GHB ja ketamiini tarbimisega seotud surmadest ja mitte surmaga lõppevatest õnnetusjuhtumitest teatatakse väga harva. Andmed selle valdkonna kohta on siiski piiratud, kuna puuduvad täpsed ja võrreldavad süsteemid kõnealuste ainete tarbimisega seotud surmade ja mitte surmaga lõppevate õnnetusjuhtumite registreerimiseks. Kaks riiki on teatanud GHBga seotud surmadest, mille puhul on tavaliselt tegemist olnud ka muude uimastitega. 2004. a suurenes Amsterdami linna tervishoiuteenistuse teatel GHBga seotud mitte surmaga lõppevate õnnetusjuhtumite arv aastas 25 juhtumilt 2000. aastal 98 juhtumini 2004. aastal, mis ületas ecstasy, amfetamiini, LSD või hallutsinogeensete seente tarbimisega seotud õnnetusjuhtumite arvu. Rootsis suurenes GHB (või selle lähteainete GBL ja 1,4-BD) tuvastamiste arv kehavedelike proovides 24 juhtumilt 1997. aastal kuni 367 juhtumini 2004. aastal. Rootsis on teatatud ka GHBga seotud surmadest: 1996. a kuni 2004. a tuvastati seda 36 uimastitega seotud surmajuhtumi puhul, millest üheksa leidis aset 2004. a. Inglismaal ja Walesis mainiti GHBd 2003. a kohtu-uurija aruandes kolme surmajuhtumi puhul, ühe juhtumi puhul oli GHB ainus mainitud uimasti (ONS, 2006). Kuid toksikoloogilised Ühendkuningriigi ühe suurt piirkonda teenindava haigla andmetest selgub, et ajavahemikus 2005. a maist detsembrini tuvastati GHBd viie surmajuhtumi puhul.(131)

Kuna GHB on vees ja alkoholis lahustuv aine ning võib tekitada tegutsemisvõimetust, millele sageli järgneb mälukaotus, on tekkinud kahtlusi, et seda ainet kasutatakse uimastitega seotud seksuaalkuritegudes (nn “kohtamistel vägistamistes”). Kuid kuna sellistest juhtumitest ei teatata alati, kohtuekspertiisi tõendeid ei ole piisavalt ja selliseid kuritegusid on raske tõestada, siis ei ole kõnealuste juhtumite ulatuse kohta konkreetseid tõendeid. Seepärast tuleb teha täiendavaid uuringuid, et selgitada selle murettekitava probleemi olemus ja ulatus.

Uute uimastite suhtes võetavad meetmed

Kui 1997. a ühismeede asendati 2005. aastal nõukogu uue otsusega (2005/387/JSK), oli üleminek sujuv ja mingeid häireid infovahetuses ei esinenud. EMCDDAd ja Europoli teavitati ametlikult esimest korda kokku 14 uuest psühhoaktiivsest ainest. Need kõik on psühhotroopsed (sünteetilised) uimastid, samalaadsed kui ÜRO 1971. a psühhotroopsete ainete konventsiooni I ja II nimekirjas loetletud ained. Uued ained kuulusid kolme suurde keemiliste ainete rühma – fenetüülamiinid, trüptamiinid ja piperasiinid. Mitmetest nendesse rühmadesse kuuluvatest ainetest on varem teatatud, ja neid kontrollitakse endiselt varajase hoiatamise süsteemi kaudu (early warning system, EWS).(132)


Kast 12: Arengud uimastitarbimises meelelahutusasutustes, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2006. aasta aruanne: valikteemad

Noorte meelelahutus on sageli seotud uimastitarbimisega. Muusika- ja tantsuüritusi külastavate noorte seas läbiviidud uuringutest selgub nimelt järjekindlalt palju suurem uimastitarvitamise levimus kui üldistes elanikkonna uuringutes, kusjuures eriti suur on stimulantide tarbimise sagedus. Kas eri riikide puhul ilmnenud erinevused tulenevad erinevatest ööelu võimalustest, muusikakultuurist, uimastite kättesaadavusest ja noorte käsutuses olevast rahast? Nendele küsimustele otsitakse selles valikteemas vastuseid.

Uued arengud meelelahutuslike uimastite internetikaudses reklaamis ja meelelahutuslikus uimastitarbimises seavad uusi ülesandeid narkopoliitikale, ennetustööle ja riskide vähendamisele. Neid kõiki uuritakse käesolevas valikteemas, mis annab ühtlasi ülevaate uuenduslikest narkoennetuse ja riskide vähendamise algatustest, mida on viimase kümne aasta jooksul Euroopa Liidus rakendatud, et lahendada keerukat probleemi, mille on tekitanud noorte vaba aja veetmise ja uimastitarbimise omavaheline põimumine.

See valikteema on trükituna ja Internetis saadaval ainult inglise keeles. (http://issues06.emcdda.europa.eu).


Kõige olulisem uus areng 2005. a oli uue psühhoaktiivse aine 1-(3-klorofenüül)piperasiini (mCPP) turule ilmumine ja kiire levik. mCPP on arüül-asendajaga piperasiin, nagu ka bensüülpiperasiin (BZP), aine, mida kontrollitakse varajase hoiatamise süsteemi kaudu alates 1999. aastast. Esimesed ametlikud teated mCPP tuvastamise kohta said EMCDDA ja Europol 2005. a veebruaris-märtsis ning need puudutasid Prantsusmaal ja Rootsis kogutud proove. 2005. a lõpuks olid õiguskaitseasutused konfiskeerinud mCPPd sisaldavaid tablette või oli neid avastatud mitmesuguste meelelahutusürituste käigus (vabaõhu tantsu- ja muusikafestivalidel, tantsuklubides jne) peaaegu kõikides liikmesriikides. Need tabletid näevad peaaegu alati välja nagu ecstasy ja arvatavasti neid selle nime all müüaksegi. Kõnealune uimasti on saadaval peamiselt tablettidena, ning mCPP ja MDMA subjektiivne toime on osaliselt sarnane (Bossong et al., 2005). Samuti leitakse mCPPd sageli kombineerituna MDMAga. Kuna on ebatõenäoline, et tegemist on juhusliku segunemisega, võib arvata, et mCPP lisamise eesmärgiks võib olla MDMA toime võimendamine või muutmine. Tundub, et puhtal kujul mCPP järele ei ole ELis selget nõudmist ega ole sel ka turgu.

Sellest peale, kui 1997. a hakati EWSi kaudu uusi (sünteetilisi) uimasteid kontrollima, on mCPPd liikmesriikides tuvastatud rohkem kui ühtki teist uut psühhoaktiivset ainet. Aasta jooksul tuvastati seda kahekümnes liikmesriigis ning samuti Rumeenias ja Norras.

Kooskõlas nõukogu otsuse sätetega soovitasid EMCDDA ja Europol oma ühisaruandes ametlikku riskihindamist mitte teostada, kuna on tõendeid, et mCPPd kasutatakse vähemalt ühe ravimpreparaadi tootmisel. Siiski märgiti, et kuigi praeguseks on vähe tõendeid mCPPst tuleneva märkimisväärse rahvatervise ohu või sotsiaalsete riskide kohta, peab see teema põhjaliku teadusliku riskianalüüsi puudumisel lahtiseks jääma.


(81) Vt “Konfiskeerimiste ja muu turuinfo tõlgendamine”.

(82) Eri riikidest teatatud demonteeritud laborite arv peegeldab lisaks tootmiskohtade arvule ka õiguskaitsealast tegevust ja prioriteete ning aruandlustavasid.

(83) Olukorda tuleks võrrelda 2004. a andmetega Ühendkuningriigi kohta, kui need on kättesaadavad. Andmed amfetamiini konfiskeerimiste arvu ja ka konfiskeeritud amfetamiini koguste kohta 2004. a ei olnud kättesaadavad Iirimaa ja Ühendkuningriigi kohta; andmed konfiskeeritud amfetamiini koguste kohta 2004. a ei olnud kättesaadavad Sloveenia kohta; andmed amfetamiini konfiskeerimiste arvu kohta 2004. a ei olnud kättesaadavad Madalmaade kohta. Hindamise eesmärgil asendati puuduvad 2004. a andmed 2003. a omadega. Madalmaad esitasid 2004. a konfiskeeritud koguste kohta üksnes hinnangulised andmed, mida ei saanud 2004. a suundumuste analüüsimisel arvestada.

(84) Vt tabel SZR-11 2006. a statistikabülletäänis.

(85) Vt tabel SZR-12 2006. a statistikabülletäänis.

(86) Vt tabel PPP-4 2006. a statistikabülletäänis.

(87) 1999. aastat kasutatakse raha väärtuse hindamisel baasaastana kõikides riikides.

(88) Ajavahemikul 1999–2004 olid andmed amfetamiini hindade kohta kättesaadavad vähemalt kolm aastat järjest Belgias, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Rootsis, Ühendkuningriigis, Bulgaarias, Türgis ja Norras.

(89) Vt tabel PPP-8 2006. a statistikabülletäänis. Pandagu tähele, et amfetamiini puhtuse teatatud keskmine tase võib varjata suuri erinevusi analüüsitud proovide puhtuses.

(90) Ajavahemikul 1999–2004 olid andmed amfetamiini puhtuse kohta kättesaadavad vähemalt kolm aastat järjest Belgias, Saksamaal, Eestis, Prantsusmaal, Itaalias, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Ungaris, Madalmaades, Poolas, Portugalis, Soomes, Ühendkuningriigis, Türgis ja Norras.

(91) Saksamaa, Itaalia, Luksemburgi ja Madalmaade andmed 2004. a kohta ei võimalda eristada metamfetamiini ja amfetamiini konfiskeerimisi, samas ei esitanud Iirimaa ja Ühendkuningriik 2004. a andmeid uimastite konfiskeerimise kohta, nii et pole teada, kas 2004. a konfiskeeriti nendes viies riigis metamfetamiini.

(92) Vt tabel PPP-4 2006. a statistikabülletäänis.

(93) Vt tabel PPP-8 2006. a statistikabülletäänis.

(94) Olukorda tuleks võrrelda 2004. a andmetega Ühendkuningriigi kohta, kui need on kättesaadavad. Andmed ecstasy konfiskeerimiste arvu ja ka konfiskeeritud ecstasy koguste kohta 2004. a ei olnud kättesaadavad Iirimaa ja Ühendkuningriigi kohta; andmed ecstasy konfiskeerimiste arvu kohta 2004. a ei olnud kättesaadavad Madalmaade kohta. Hindamise eesmärgil asendati puuduvad 2004. a andmed 2003. a andmetega. Madalmaad esitasid 2004. a konfiskeeritud koguste kohta üksnes hinnangulised andmed, mida ei saanud 2004. a suundumuste analüüsimisel arvestada.

(95) Vt tabel SZR-13 2006. a statistikabülletäänis.

(96) Vt tabel SZR-14 2006. a statistikabülletäänis.

(97) Vt tabel PPP-4 2006. a statistikabülletäänis.

(98) 1999. aastat kasutatakse raha väärtuse hindamisel baasaastana kõikides riikides.

(99) Ajavahemikul 1999–2004 olid andmed ecstasy hindade kohta kättesaadavad vähemalt kolm aastat järjest Belgias, Tšehhi Vabariigis, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Iirimaal, Küprosel, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Poolas, Portugalis, Sloveenias, Rootsis, Ühendkuningriigis, Bulgaarias, Türgis ja Norras.

(100) See määr põhineb vaid mõnede riikide, täpsemalt Taani, Saksamaa, Prantsusmaa ja Luksemburgi andmetel.

(101) Olukorda tuleks võrrelda 2004. a andmetega Ühendkuningriigi kohta, kui need on kättesaadavad. Andmed LSD konfiskeerimiste arvu ja ka konfiskeeritud LSD koguste kohta 2004. a ei olnud kättesaadavad Iirimaa ja Ühendkuningriigi kohta; andmed LSD konfiskeerimiste arvu kohta ei olnud kättesaadavad Küprose, Madalmaade, Poola ja Bulgaaria kohta. Hindamise eesmärgil asendati puuduvad 2004. a andmed 2003. a andmetega. Madalmaad esitasid 2004. a konfiskeeritud koguste kohta üksnes hinnangulised andmed, mida ei saanud 2004. a suundumuste analüüsimisel arvestada.

(102) Vt tabel SZR-15 2006. a statistikabülletäänis.

(103) Vt tabel SZR-16 2006. a statistikabülletäänis.

(104) Vt tabel PPP-4 2006. a statistikabülletäänis.

(105) 1999. aastat kasutatakse raha väärtuse hindamisel baasaastana kõikides riikides.

(106) Ajavahemikul 1999–2004 olid andmed LSD hindade kohta kättesaadavad vähemalt kolm aastat järjest Tšehhi Vabariigis, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Iirimaal, Leedus, Poolas, Portugalis, Sloveenias, Rootsis, Ühendkuningriigis, Rumeenias ja Norras.

(107) Projekt “Sünergia” ühendas endas projektid CASE ja “Genesis”, mida alustati 2002. a.

(108) Collaborative Harmonised Amphetamine Initiative (CHAIN) on kohtuekspertiisi kirjeldustega tegelev algatus, mis järgnes pilootprojektile CASE.

(109) Need kõik on loetletud 1988. a konventsiooni tabelis I.

(110) Konfiskeerimiste andmed ei hõlma peatatud partiide koguseid.

(111) Konfiskeerimiste andmed ei hõlma peatatud partiide koguseid.

(112) Konfiskeerimiste andmed ei hõlma peatatud partiide koguseid.

(113) Rahvastiku-uuringutes hõlmab kategooria “amfetamiini tarbimine” nii amfetamiini kui ka metamfetamiini tarbimist.

(114)  Arvutusmeetodiga tutvumiseks vaata joonealust märkust ().

(115) Vt joonised GPS-15 ja GPS-16 2006. a statistikabülletäänis.

(116) Tšehhi Vabariigis viidi uuring läbi 18–24aastaste vanuserühmas.

(117) Vt joonis EYE-2 (i osa) 2006. a statistikabülletäänis.

(118) Vt joonis EYE-2 (vi osa) 2006. a statistikabülletäänis.

(119) Allikas: SAMHSA, Office of Applied Studies, 2004 National Survey on Drug Use and Health (http://oas.samhsa.gov/nsduh.htm#nsduhinfo). Pandagu tähele, et USA uuringus on vanusepiir (12aastased ja vanemad) laiem kui EMCDDA ELi uuringutes kasutatud vanusepiir (15–64aastased). EMCDDA arvutas ümber USA uuringu “noorte täiskasvanute” (16–34aastased) näitajad.

(120) Vt joonised GPS-6 ja GPS-17 2006. a statistikabülletäänis.

(121) Vt joonised GPS-8, GPS-18 ja GPS-30 2006. a statistikabülletäänis.

(122) Vt joonealune märkus (70).

(123) Vt joonis TDI-1 2006. a statistikabülletäänis.

(124) Vt tabel TDI-5 2006. a statistikabülletäänis.

(125) Vt tabel TDI-17 (iii osa) 2006. a statistikabülletäänis.

(126) Käesolevas aruandes tähistab termin „hallutsinogeensed seened” ainult neid seeni, mis sisaldavad psühhoaktiivsete toimeainetena psilotsübiini ja psilotsiini. Muid psühhoaktiivseid toimeaineid sisaldavaid seeneliike tarbitakse harvem. Lisateabe saamiseks tutvu EMCDDA töödokumendiga hallutsinogeensete seente kohta (www.emcdda.europa.eu/?nnodeid=400).

(127)  Nendes poodides müüakse legaalseid ja peamiselt looduslikke tooteid, muuhulgas ka hallutsinogeenseid seeni.

(128) EMCDDA andmed, mis on saadud Euroopa näidisküsimustikust. Üksteist liikmesriiki esitavad andmed hallutsinogeensete seente kohta (Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Iirimaa, Leedu, Ungari, Madalmaad, Poola, Soome, Ühendkuningriik).

(129) Reitoxi riiklike teabekeskuste aruanded (Saksamaa, Eesti, Madalmaad, Norra) ja Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelvalvekeskuse varajase hoiatamise süsteemi võrgustiku küsimustik (Tšehhi Vabariik, Kreeka, Ungari, Poola, Portugal, Sloveenia, Slovakkia, Rootsi).

(130) Ühismeetme raames koostatud riskihindamise 2000. aasta aruanne.

(131) EWSi kaudu saadud andmed. GHBga seotud surmade suhteliselt suur arv käesolevas aruandes peegeldab tõenäoliselt haigla labori teaduslikku huvi GHB suhtes.

(132) Üheksast uuest sünteetilisest uimastist, mille kohta ühismeetme raames aastatel riskianalüüs teostatienetüülamiinid.